Blogi

Arstiabi maal vajab kaubikus elades enne valmis asukohta, ravimivaru ja teadmist, kuhu helistada

Arstiabi maal vajab kaubikus elades enne valmis asukohta, ravimivaru ja teadmist, kuhu helistada

Arstiabi maal on kaubikus elades oma mure, sest kiirabi peab sind üles leidma, lähim apteek võib olla kaugel ja perearst on seal, kuhu oled nimistus, mitte seal, kus seisad.

Linnas ei mõtle keegi eriti, kuidas arstini jõuda. Maal kaubikus elades on asi teine. Seisad metsaveotee otsas, talu õuel või järve ääres, kus aadressi ei ole, levi kõigub ja lähim alevik on pooletunnise sõidu kaugusel. Enamasti ei juhtu midagi. Aga kui juhtub, on hea, kui paar asja on enne läbi mõeldud.

See postitus ei asenda arsti ega meditsiinilist nõu. See on praktiline plaan selle kohta, kuidas kaubikus elades arstiabi maal kättesaadavaks hoida.

Kõige tähtsam number on 112

Eluohtliku olukorra korral helista hädaabinumbrile 112. See kehtib igal pool Eestis ja sellega saab kutsuda kiirabi, päästeameti ja politsei. Ära hakka enne mõtlema, kas olukord on piisavalt tõsine. Kui kahtled ja olukord tundub ohtlik, helista.

Kaubikus elajal on aga üks eriline küsimus: kuidas sind leitakse. Kui seisad kohas, millel ei ole tänavanime ega majanumbrit, peab dispetšer saama täpse asukoha muul viisil.

Asukoht, mida saab kiiresti öelda

Iga kord, kui jääd uude kohta seisma, tee endale väike harjumus.

Kirjuta üles koordinaadid

Ava telefonis kaart ja vaata oma asukoha koordinaate. Kirjuta need üles paberile või märkmesse, mille leiad ka siis, kui oled ärevil. Pane paber kohta, kus see on alati käepärast, näiteks armatuurlaua juurde või ukse kõrvale.

Kirjelda teed sinna

Koordinaadid on head, aga kiirabi juht tahab teada ka seda, kuidas sinuni jõuda. Kirjuta lühidalt üles, millise suurema tee juurest tuleb pöörata, mis on viimane tuntav maamärk ja kas tee on lõpus kitsas või pehme. Kui seisad eramaal, kirjuta üles ka maaomaniku nimi ja talu nimi, kui see on olemas.

Mõtle, kas autoga pääseb ligi

Kui seisad sügaval metsas või heinamaal, kus pehme pinnas on vihmaga läbimatu, võib kiirabi jääda teele. Sellist kohta valides mõtle, kas suur auto pääseks sinuni ka siis, kui ilm on halb. Kui ei pääse, lepi endaga kokku, kuhu sa vajadusel ise vastu lähed.

Kui olukord ei ole eluohtlik

Enamik terviseprobleeme ei vaja kiirabi. Külmetus, kerge vigastus, kõrge palavik, küsimus ravimi kohta. Siis on oluline teada, kelle poole pöörduda.

Perearsti nõuandeliin 1220

Eestis on perearsti nõuandeliin 1220, kust saab nõu terviseküsimustes ka õhtuti ja nädalavahetustel. Seal öeldakse, kas olukord vajab arsti, kas võib oodata või tuleb minna erakorralise meditsiini osakonda. Kaubikus elajale on see eriti kasulik, sest aitab vältida tarbetut sõitu ja annab kindlust, kui midagi on tõsisem.

Oma perearst

Perearst on see, kelle nimistus sa oled. Kaubikus elades ei muutu see automaatselt sellepärast, et oled teises maakonnas. Kui seisad pikalt kaugel oma perearstist, tasub teada, kuidas temaga kaugelt ühendust võtta, kas e-kirja või telefoni teel, ja kas retsepti saab pikendada ilma kohale tulemata.

Kui perearsti juurde aega ei saa, on aitab.ee-s hea juhend: kui perearsti juurde aega ei saa, küsi esmalt õe vastuvõttu ja järgmist vaba kuupäeva (avaneb uues aknas). See loogika kehtib ka siis, kui oled maal kaubikuga.

Lähim haigla ja erakorralise meditsiini osakond

Igas piirkonnas, kus kauem seisad, vaata välja, kus on lähim haigla, millel on erakorralise meditsiini osakond. Kontrolli seda haigla enda ametlikult lehelt, mitte vanast kaardirakendusest, sest osakondade töö võib muutuda. Kirjuta üles, kui kaua sinna sõita on. Kui see on üle tunni, arvesta sellega oma plaanides.

Ravimid ja apteek

Maal võib lähim apteek olla kaugel ja lahtiolekuajad lühemad kui linnas. Kontrolli apteegi lahtiolekut alati apteegi enda kanalist.

Kui kasutad pidevalt mõnda ravimit, hoia kaubikus vähemalt paari nädala varu, kui see on lubatud ja arst on sellega nõus. Ära lase ravimil lõppeda reede õhtul kusagil, kus lähim apteek on kinni kuni esmaspäevani.

Pea meeles ka temperatuuri. Kaubikus võib talvel olla väga külm ja suvel väga palav. Mõned ravimid ei talu kumbagi. Loe pakendilt, mis temperatuuril ravimit hoida, ja vali kaubikus koht, kus see on kõige stabiilsem.

Esmaabikarp, mis on päriselt kasutatav

Igas kaubikus peaks olema esmaabikarp. Aga oluline ei ole ainult see, et karp on olemas, vaid see, et sa tead, mis seal on ja et asjad ei ole aegunud.

Vaata karp vähemalt kord hooajas üle. Kontrolli plaastreid, sidemeid, desinfitseerimisvahendit, käärid, kindad ja termomeetrit. Lisa sinna asjad, mida just sina vajad, näiteks oma ravimid või allergia korral vajalikud vahendid, kui arst on need määranud.

Pane karp kohta, mis on ukse lähedal ja mida keegi teine leiab ka ilma sinuta. Kui sul on külaline, ütle talle, kus karp on.

Kaubikuga seotud terviseohud

Mõni terviseoht on kaubikus elajal sagedasem kui korteris elajal.

Vingugaas kütte ja gaasipliidi juures

Kui kasutad gaasi- või diiselkütet või gaasipliiti, pane kaubikusse vingugaasiandur ja kontrolli, et see töötab. Peavalu, uimasus ja iiveldus, mis tekivad kinnises kaubikus kütte ajal, võivad olla vingugaasi märk. Siis tuleb kohe õue minna, kaubik tuulutada ja vajadusel helistada 112.

Külm ja libedus

Talvel on maal libe. Kukkumine teel, kaubiku juures või kraavi ääres võib lõppeda vigastusega, kui oled üksi. Kanna talvel tallanaelu või libedustõkkeid ja hoia telefon kaasas ka siis, kui lähed ainult veevõtukohta.

Üksi olemine

Kui elad kaubikus üksi, ütle kellelegi, kus oled. Saada lähedasele kord päevas lühike sõnum või jaga temaga oma asukohta. Kui midagi juhtub ja sa ei saa ise helistada, teab keegi, kust sind otsida.

Maaomanik ja naabrid võivad olla esimene abi

Kui seisad eramaal kirjaliku loaga, on maaomanik sageli kõige lähem inimene. Küsi temalt loa juures ka seda, kas võid hädaolukorras tema poole pöörduda ja kuidas tema õuele ligi pääseb. Ta teab kohalikke teid paremini kui ükski kaart ja oskab kiirabile teed juhatada. See ei tähenda, et maaomanik peaks sinu eest hoolitsema, aga hea on teada, kellele lähim uks kuulub.

Levi ja telefoni aku

Kogu see plaan sõltub sellest, kas saad helistada. Maal võib levi olla nõrk. Hädaabinumbrile 112 helistamine võib õnnestuda ka siis, kui oma operaatori levi ei ole, sest kõne võib minna läbi teise võrgu. Aga sellele ei tasu pimesi loota.

Kui seisad kaua ühes kohas, kontrolli enne levi. Hoia telefoni aku laetuna ja kaubikus akupanka. Talvel tühjeneb aku külmaga kiiremini, seega hoia telefoni öösel soojas.

Väike plaan igaks uueks kohaks

Iga kord, kui jääd uude kohta kauemaks:

1. Kirjuta üles koordinaadid ja teekirjeldus.
2. Kontrolli, kas suur auto pääseb sinuni.
3. Vaata, kus on lähim haigla ja apteek, ja kontrolli nende infot ametlikust allikast.
4. Kontrolli levi.
5. Ütle lähedasele, kus oled.

Arstiabi maal ei ole kaubikus elades võimatu. See lihtsalt nõuab, et paar asja oleks valmis enne, kui neid vaja läheb.

← Tagasi blogisse